Linnaosad surevad vaikselt välja, inimesed istuvad oma korterites ja keegi ei tunne kedagi. Aga siis tuleb keegi tark bürokraat välja ideega, et kultuurisündmused päästaksid olukorra. Üllatav, eks?

Illusioon nimega kogukonnatunne

Kultuurisündmused on muutunud maagiliseks lahenduseks kõigile linnaplaneerimise probleemidele. Pole töökohti? Korraldage festival. Noored lahkuvad? Tehke kontsert. Eakad on üksikud? Tantsupidu lahendab kõik mured.

“Kultuur ühendab inimesi” – vähemalt nii meile räägitakse

Tegelikkuses on lugu keerulisem. Jah, ERR-i “Kultuuri kodu” sari näitab meile toredaid lugusid sellest, kuidas kohalikud loovisikud elavdavad piirkonda. Aga kas see töötab päriselt?

Numbrid vs reaalsus

Statistika ütleb üht, igapäevaelu teist. Kultuurisündmused tõesti toovad inimesi kokku – ajutiselt. Üks õhtu, paar tundi, selfie Instagrami ja kõik lähevad tagasi oma kapseldunud ellu.

Siin on põhiprobleem:

• Sündmused on episoodilised
• Rahastus on ebaregulaarne
• Korraldajad läbivad kiiresti läbi
• Kohalikud elanikud on passiivsed tarbijad

Mis tegelikult töötab?

Õnneks pole pilt päris must. Mõned asjad toimivad, kui neid õigesti teha. ERR Kultuuriportaal dokumenteerib häid näiteid, kus pikaajalised projektid on tõesti muutnud linnaosasid.

Edu võtmed:

• Regulaarsus – mitte ühekordsed suursündmused
• Kaasatus – kohalikud peavad ise osalema, mitte lihtsalt vaatama
• Autentsus – peab tulema kogukonnast, mitte ülevalt alla

Mitmekultuurilisuse müüt ja tegelikkus

Narva näide on eriti huvitav. Seal on kultuur tõesti loonud silla erinevate kogukondade vahel. 

Aga ausalt öeldes – see pole mingi ime. Toit, muusika ja ühised tegevused on alati ühendanud inimesi. Probleem on selles, et me üritame neid asju bürokraatlikult korraldada, selle asemel et lasta neil loomulikult tekkida.

Digitaalne dimensioon

Tänapäeval ei saa me ignoreerida ka virtuaalset ruumi. Linnaosa “elu” ei tähenda enam ainult füüsilisi kohtumisi. Online-kogukonnad mängivad sama suurt rolli. Isegi meelelahutusplatvormid nagu Boost kasiino loovad oma virtuaalseid kogukondi, kus inimesed suhtlevad ja jagavad kogemusi.

Jätkusuutlikkuse küsimus

Kõige suurem probleem? Rahastus. Kultuurisündmused sõltuvad projektipõhistest toetustest. Projekt lõpeb, sündmused kaovad, kogukond laguneb. Rinse and repeat.

Jätkusuutlik kogukond vajab jätkusuutlikku rahastust

Lahendused, mis võiksid töötada

Pragmaatiline lähenemine:

• Kasutage olemasolevaid ruume efektiivsemalt
• Kaasake kohalikke ettevõtteid
• Lõpetage ürituste fetišeerimine – looge püsivaid struktuure
• Andke vastutus kogukonnale endale

Kokkuvõte: Kultuurisündmused võivad tõesti elavdada linnaosa, aga ainult siis, kui need on osa suuremast strateegiast. Üksikud festivalid ja kontserdid on tore boonus, aga nad ei loo püsivat kogukonda. Selleks on vaja pidevat tööd, rahastust ja eelkõige – inimesi, kes tõeliselt hoolivad.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!